Kuidas need seinad püsti said

Pärast paari rida seinakivide ladumist olime me teelahkme ees, mille saabumist me ei oodanud. Meil oli ainult üks siht- laduda kive ise. Terviserikke tõttu tuli kaaluda ka teist varianti- kas lasta see teha kellelgi teisel?  Ja mis see kõik maksma läheb? Üle talve lahtiseid plokke ei oleks hea välja jätta nii et mingi valemiga pidime see aasta seinad püsti saama. Selleks küsisime pakkumist ühelt ehitusfirmalt, et mis nemad selle töö eest võtaksid.

Vahepeal käis Marek arstil ja sai oma selja korda tänu rohtudele, mis muidugi ei tähenda et nüüd võis täie auruga edasi kive panna. Tervisemured mis kunagi on meid kimbutanud jäävad igavesti alles, lihtsalt tuleb ennast väga hoida et need uuesti ei avalduks. Sellepärast mõtlesime Marekiga välja nipi, kuidas ennast rohkem säästa. Või noh...ma ei tea kui väga nipp see on, pigem vist käib rohkem sinna va ajuvärgi all mille peale oleks võinud juba varem tulla. Ehk kui me juba kahekesti seda tööd teeme, siis võiks kahekesti ka raskeid asju tõsta. Selle asemel et üksi punnitada kivi ühest kohast teise, tõstsime neid hoopis kahekesti ja avastasime et see võtab poole vähem energiat.

Igatahes, me pusisime kahekesti endiselt edasi igal omal vabal päeval ja õhtupoolikul. Alates 6ndast reast tuli vähem kive laduda, sest sealt algasid kõrgemal asetsevad aknad. Nähes aknakohti tuli motivatsiooni ka kohe rohkem juurde, sest maja hakkas nägema ka rohkem maja moodi. Arvasime et ladumine hakkab kiiremalt jooksma, kuna aknakohtadele enam kive ei tule. Reaalsus oli see, et 2x aegasemalt läks. Miks? Kuna iga reaga pidi uuesti välja nuputama kuidas saada ise kõrgemale ladumise jaoks. Normaalsed inimesed rendiks ümber maja tellingud (normaalsed inimesed telliks ladujad kah). Aga kuna me juba sellised jäärapäised oleme, mõtlesime et küll me nende 12 euroalusega hakka saame. Okei, tõesti, 7nda reani saime. Aga selleks et lõpuni laduda oleks olnud vaja veel 136 euroalust. Õnneks saime abiks veel 2 väikest tellingut. Euroaluseid saime kõikvõimalikest kohtadest kokku kahmatud nii et lõpuks sai neid päris märkimisväärne kogus. Ükshetk enam ei piisanud sellest et me euroaluseid üksteise otsa virnastasime ja oli vaja teha tellingud. Nendest samadest euroalustest need valmis sai meisterdatud.

Isetehtud euroalustest tellingud

Kõige kaugemasse maja punkti silluse paigaldus↑

Suuri silluseid tõstsime konsoolautoga, sest üks kaalus juba üle 300kg

Sügisel ei olnud enam kivide ladumine minu jaoks nii meeldiv tegevus kui seda oli suvel, sest väljas läks üha enam külmemaks. Tööd tehes hakkab soe, aga ikka  oli tunda seda sügisest rõskust ja niiskust mis tahtis kontide vahele pugeda.

Üks minu ülessandeid oli kivipakkide avamine ja ausalt, mul tegelikult ei ole nii suured jalad, lihtsalt endal ei olnud vastavaid jalanõusid

Viimsase rea pingutused venisid eriti pikale, nii et mõnikord tuli tööd teha öösel

Ladumise hinnapakkumist me ootama jäimegi. Sellest on ainult kahju, et me ei saanudki teada, mis meie töö hind siis väärt oli ja palju me rahaliselt kokku hoidsime.

Meie väike käsitööring sai novembris läbi ja sellise asja saime valmis meisterdatud

Kes veel ei tea, siis MeieMajaLugu´l on olemas ka Instagrammileht
www.instagram.com/meiemajalugu
Kutsun Teid jälgima, sest sealt jõuab uue postituse lisamise korral info kõige kiiremini kohale, samuti lisan sinna muud jooksvat infot mida ma alati blogisse kirja ei pane.

Sein ei ole ees, sein on ees

Vahepeal on meie majanduslik seis paranenud ja saime isegi tellitud seinakivid ja sillused. Miks kivist maja? Kõiksugused õlekõrrest ja okstest majad jäid kohe valikust välja kuna kolm põrsakest on lapsepõlve mälestusse jätnud sügava jälje. Kahe põrsakese maja tuleb  BAUROC 375-st. Valik osutus just seetõttu et kivi ise on juba nii hea U-arvuga et ei vaja eraldi lisasoojustust. Lisaks on kive lihtne lõikuda kõigest käsisae abil. Kaalusime veel ka termoplokkidest ehitada seinad, mille sisemus täidetakse betooniga, kuna selle ladumine oleks baurocist veel kärmemalt läinud. Aga kuna selle materjali hind oleks tulnud oluliselt kallim ei osutunud see võitjaks.

Seinte ladumiseks tuli esmalt märkida ära avad, et hiljem ennast kogemata sisse või välja ei müüriks või et hiljem ei avastaks et ups, siia pidi ju tulema uks

Vana hea nööritehnika aitab seinad paika saada

Seinte ladumise ettevalmistustööd nägid siis välja sellised, et vaatasime 2 juutube videot sellest kuidas neid seinu siis ikka laduma peab. Et noh, mis seal ikka, nagu mööbli kokku panemine see maja ehitus, võtad õpetuse kätte ja hakkad aga pihta.
Kui esimene kivi sai paika, vaatasime Marekiga seda härdalt mingi 5 tundi nagu oma tutikat beebit.  Kiitsime, et oi kui palju meil on ikka tehtud ja oleks peaaegu juba homne päev sisse kolinud. Eufooria lahtus peagi, sest valmis majast on asi ikka väga kaugel.

Ainult 1581 kivi veel laduda

Siis kui vihma sajab, teeme tööd edasi telgi all

Esimene rida  läks kõige aeglasemalt, sest seda paigaldati seguga ja oli vaja saada piinliku täpsusega loodi. 1. rida oligi see kõige suurem peavalu(millega sai kaasa  ka seljavalu ja randmevalu).

Bauroci eelis on ka see, et ülejäänud rea kivid kinnitatakse liimi abi, et ei ole vaja seda tüütut mörti valmistada.

Nii nagu meie majanduslik seis paranes, siis peale kivide ostmist see koheselt halvenes ehk siis oma ressursid on ammendumas. Seega tuli meil oma nukrad pilgud seada kõige vägevama poole. Ei, see ei ole jumal, sest ükskõik kui väga ma ei ole palunud, siis ühtegi rahasadu mind ei ole tabanud. Selleks on PANK, sest nii nagu meie ja paljud teised noored( 27 ja 38 on ka veel noored) miks mitte ka vanemad ainult oma ressursside ja mõistliku aja ulatuses kodu valmis ei ehita.
Esimesed sammud seadsime SEBsse. Konsultandi esimene lause teisel pool lauda oli, et üldjuhul maja ehituseks läheb vaja LISATAGATIST. Mul juba selle peale tõusis kananahk ihule, sest sry, mul tõesti ei ole kuskil "unustatud" kinnisvara, mida ma nüüd lisatagatiseks saaks lihtsalt ära  kasutada.
Proovisime siis seletada, et meil on juba vundament ehitatud ja krundi väärtus peaks olema juba üsnagi arvestatav. Okei. Sobis. Meile oleks ka soovitud summa ulatused võimaldatud laenu ja intress oli ka täitsa talutav. Küll aga on panga jaoks maja ehituseks laenu väljastamise suurem risk kui valmis objekti ostmine, sest võib juhtuda et maja ei saagi valmis. Pangale ei paku huvi poolikud lahendused, sellepärast on seatud kriteerium, et maja peab püsti olema koos väljastatud kasutusloaga maksimaalselt 1,5 aastat peale laenulepingu sõlmimist. See on meie jaoks kõige raskem, sest kuidas on võimalik maja nii kiiresti valmis teha kui me tahame palju ise teha. Mis seabki uue majaomaniku tupikusse kus lõppkokkuvõttes tulebki kõik ehitus lasta teha firmadel. Arvestades kui korralikult me teeme ise ja praegust ehitusturu kvaliteeti, oleme me äärmiselt skeptilised igasuguste teenusepakkujate osas.
Teiseks tuleks maja laenu saamiseks teha korralik ehituskalkulatsioon.
Kolmandaks kulub maja laenu võtmiseks kena raha. Vaja on teha hindamisakt hetke- ja tulevikuväärtuse kohta, laenuleping, notaritasud ja riigilõiv. Arvestada tuleks nende puhul umbes 2000€ väljaminekuga.
Ehk et meie otsus oli, et praegu mitte võtta laenu vaid vaikselt ehitame ise edasi. Küll aga vastas kohtumine meie ootusele, sest palju asjad olid meile juba varem teada ja kunagi kui on juba rohkem ehitatud sooviks sealt laenu võtta. Lihtsalt hetkel, mil on veel liiga vähe ehitatud, tundus see liiga suur risk meie jaoks.
Minu süda aga ei andnud rahu ja tahtsin teada, mis teised pangad pakuvad. Nii sai konsultatsiooni aeg pandud Luminorisse. Korraks kaalusin ka swedi aga juba kolm aastat tagasi korteri ostul ei olnud meil võimalik toonases seisus, siis oleks olnud imelik minna sinna nüüd juba 10x suurema plaaniga. Luminoris oli tegemist veebikohtumisega. Meie jaoks oli kõige olulisem- milline on pakutav intress. Suur oli aga meie kurvastus kui tädi teisel pool pakkus selleks 3,5%. Lisaks oli tema läbivaks lauseks, et kui maja lõppväärtuse ruutmeetri hind tuleb alla 1200€  siis POLE MÕTET laenu võtta. Ok. Selge.  Me siis ei võta. Ühesõnaga, jumal tänatud, et Luminoril on olemas veebikohtumise lahendus, sest see kohtumine käis küll kiirelt ja ma oleks kahetsenud kui ma selle jaoks oleks pidanud ennast kuhugi kohale vinnama.
Peale seda seadsime pea norus tagasi ehitama. Tagusime rinda, et meie saame ise hakkama ja ei ole meil panga abi vaja.

Õnneks mulle väga meeldib müüriladuja abilise töö- puhastan kive, panen liimi aukudesse, teen armatuurisooni, puhastan kive üleliigsest liimist. Kui ilm on hea, on seda lausa lust teha ja 18kg kivide tõstmine pole mulle probleem ja see ei mõju mulle kuidagi kurnavalt. Küll aga hakkas peale paari rida Mareki tervis alt vedama nende raskuste all. Nagu reaalset, isegi oma igapäevast tööd ei saanud enam teha. Kuna ma olen suur planeerija, tuli see omadus antud olukorras ainult kahjuks, sest mu aju jooksis errorisse. Meil oli plaanis ju müürid ise laduda ja nüüd selline ootamatus on kui välk selgest taevast. Meil on käes südasuvi, iga vihmata päev on juskui kullahinnaga, meil on olemas töövahendid, materjal ja KÕIK SEISAB. Olukord on kurb ja mis saab edasi, ma isegi ei tea.

Üks rõõmus pilt, et see lõpp ei oleks nii kurb

Vundamendi ehitus vol2

Vundamendi soojustasime vertikaalselt nii seest kui ka väljast 10cm penoplastiga. Siit ka stiilinäide meie paigaldamisest.↧

Enne liivaga täitmist katsime maja seest geodekstiiliga.

 Üldse, neid geodekstiili lapikesi on meil terve maja esise pinnasealune nüüd täis. Targem pool teadis rääkida et pidavat vajumise vastu aitama.

 Lisaks tuli vajalikud torud läbi viia enne liivaga täitmist. Üks veetoru maja taha ja teine maja küljele garaaži juurde. Ühe elektrikaabli vedasime maja ette parkla valgustusposti jaoks. Maja ette ja maja taha aia nurka reservtorud kui kunagi nt kuuri ja grillmaja tahame teha.

Kui väljas on juba pime, käib töö ikka edasi prožektorite ja pealampidega

Maja põrandaaluse täitmine toimus meil päeval, mis oli selle aasta vist kõige vesisem. Maja ümber ja sees ja igal pool oli korralik porimülgas nii et mul kummikutel oli küll vahepeal 10 kg lisaraskust savi näol. Vundamendi tagasitäiteks kulus liiva 432 000 kg.

Kujuteldava elutoa diivanil kohvi nautimas

Liiva läks planeeritust rohkem. Arvestasime et äkki saab umbes 10 vanniga hakkama, aga nii kord juba on, kui inimene teeb plaane, siis keegi ülevalt vaid naerab selle peale. Hakkasime juba kahtlema, kas vundamendi ümber on meil võimalik välja poole horisontaalselt soojustada, kuna liiv tegi taskud pea et tühjaks. Kalkuleerisime oma vabad vahendid üle ja õnneks saime selle ka tehtud.

Krundi äärde oli meil kogutud maakive ja betoonitükke, et plaan oli need maja sisse täiteks visata, et siis ei kuluks liiva nii palju. Ja kui lõpuks see päev kätte jõudis kui 16 vannitäit liiva me õuele saabus, ei olnud enam aega neid kive vundamendi sisse viia. Tol hetkel oli see mitte nii oluline töö. See oleks mõttetult palju aega võtnud edasi-tagasi igat kivikest tooma hakata. Selle asemel kavatseme matta kogu hunniku aianurka ja asemele saame väärtusliku savi, mida meil maja ümber ongi puudu.

Kogu töö maa all nagu polekski midagi teinud.

Vundamendi ehitus vol1

Lahti on läinud suuremad kaevetööd  nii et kogu protsessi saab liigitada juba ehituse alla. Esmalt siis taldmiku alune tuli välja kaevata,  killustik sisse, vibratööd ja armatuuri paigaldus.

No vaadake kui hästi ja tugevasti tehtud, räägiti et sellise peale saaks tegelt 9 korrust ka teha, aga kahjuks lubatakse ainult max 2.

Õnneks saime enne suuri vihmasid taldmiku valatud. See oli just ideaalne betoonile. Natuke oleks hiljemaks jäänud oleks kraav ka juba sisse vajunud.

Sealt edasi tuli vedada torustiku läbiviigud taldmiku pealt (kanalisatsioon, elekter, vesi ja maaküte).

Kanalka  jaoks pidime eraldi vahekaevu tegema kuna krundi piiril on kanalisatsioon suhteliselt sügaval ja kalded oleks tulnud liiga järsud. Muidu kimab vedel ees minema ja tahke jääb torude seintel ning ummistus on kerge tekkima.

Rohelises elektrikaabel. Igaks juhuks vedasime ka ühe tühja kollase toru kui kunagi peaks vaja minema. Näiteks kui mingi imeläbi peaks siia kolkasse valguskaabel tulema.

Voila

Sealt edasi algas kivide ladumine. Kuna aeg on raha ja aega meil napib ( mitte et meil raha oleks)valisime BETONEKS raketisplokid just seetõttu et kivi ise ei vaja eraldi seguga kinnitamist va 1.rida. Kive laotakse nagu legoklotse aind et klotsid kaaluvad 18kg.

Esimene rida kive

Vundamendimüürid täidetus, sai vuugivahesid vahust puhastama hakata

Maakütte puhul kahtlesime sügavalt, kas seda teha ise, või osta teenus. Pinnasekollektor koos paigaldusega pakuti meile 1710€. Teenust ostes on plussiks garantii, kui midagi lähimate aastate jooksul peaks maa sees katki minema, siis ehitaja vastutab tehtud töö eest. Ise tehes oled sa nii tellija, ehitaja, kui ka järelvalve. Ja kui midagi peaks juhtuma, saab süüdlast otsida ühest neist kolmest, aga kui sa oled kõigis neis rollides üksinda, siis tuleb loota ainult taevaisale et midagi ei juhtuks. Igatahes, me võtsime selle riski ja hakkasime maakütet ise paigaldama...uhh. Ja oi see võttis aega, kokku kuu aega sai kaevatud. Meie mõistes tähendab see 7  päeva, kuna ehitada me saame peaasjalikult ainult nädalavahetuseti. Sama asja eest läks meil ise tehes umbes 700€. Jälle, 1000€ kokkuhoid...Win win.

Drenaaži paigaldasime kookosega torust, selle ümber killustik ja lisaks geodekstiil, et vältida toru ummistumist.  Drenaaži juhtisime iseleiutatud kaevu moodi laia torusse, et sealt see siis omasoodu juba vajub maa sisse.

Hüdroisolatsiooni paigaldus jäi enamjaolt minu kanda, aga oli ka abikäsi kellele oleme väga tänulikud.

"Uksekellakoht on umbes nii"

Ei ole olemas poolikuid maju, vaid on liiga piiratud kujutlusvõime 😁

Siis kui jõuab kohale et maja ehitamine võtab oodatus rohkem raha ja aega...

Alustan  rõõmustava uudisega, et nüüdseks on ehitusprojekt heaks kiidetud ja ROHELINE TULI on antud ehitusele. See tähendab, et kopa võib maasse lüüa ja saab asuda tegudele. Kopp möllas meil tegelikult ka juba varem. Marek rentis vähe suurema kopa ja korjas kännujuurikad kokku, et plats lõplikult puhtaks teha. Selle käigus saime teada, et meil on väga toredad naabrid. Tuldi uudishimulikult uurima ja pakuti abi. Ühtegi kätt me tööta ei jäta ja nii me saime ühe korraliku maitule kokku roogitud igasugustest toigastest ja sodist mis krundil vedeles.

rõõmus tööline

Objektijuht hindab olukorda

Pinnas kooritud

Ka ehitusprojekti taotlus ei kulgenud ilma kivide ja kändudeta, päris 1. korraga see läbi ei läinud ja oli vaja teha väiksed parandused. Parandused mis jäid meie kanda: krundile tuli tellida siiski uus geoalus, kuna eelmine pidavat olema liiga vana :S No problemo, nagu ma ilmselgelt olin selle väljaminekuga arvestanud...mitte.
Lisaks tuli tellida energiamärgis vastava pädevusega spetsialistilt..ja siis oodata ja oodata umbes sada miljon aastat kuni kogu kupatus kokku  pannakse, et ülevaatamiseks valda anda. Seal seda siis nii korralikult menetleti et kolmekordselt ületati lubatud menetluse tähtajad. Kui lõpuks, peale pikka ootamist saime vastuse teada, siis ega seal midagi rõõmustavat ei olnud. Projekt vajas taas täiendusi ja me Marekiga kui selle alla mittespetsialistid enam küll aru ei saanud mida meilt veel tahetakse. Igatahes, meie projekteerija hakkas asja uurima ja projekti lihvima siit ja sealt kuni saime esitatud selle siis juba kolmas kord.
Ja taaskord jäi üle ainult oodata nii et ma lõpuks olin ületanud juba igasugused kannatlikuse piirid ja unistavalt vaatasin ridakate pakkumisi. Hetkega said need mõtted pühitud kui nägin valla väljaantud korraldustest meie objekti. Ma ka oma halvimates versioonides ei osanud ette arvata et see bürokraatia protsess nii pikale venib, aga lõpp hea kõik hea- meil on nüüd olemas EHITUSLUBA.

Veel ühest ootamatust väljaminekust- nimelt tahtis meie rajoon  ehitada uut puurkaevu, kuna eelmine, mis oli varem kasutuses, oli kehva vee kvaliteediga. Oli proovitud filtreid ja tuhat muud asja, et seda leevendada, aga jõuti järeldusele, et ega seal muud ikka ei aitanud kui tuli ehitada uus puurkaev. Samas on väga hea, kui me saame puhta vee, kuna varem oli vesi silmaga nähtavalt kollane kuigi maitsest ma küll aru ei saa et see halb oli. Ja selle sama vee pärast olid meil ka eelnevalt kahtlused kas me tahame ikka sinna maja ehitada, aga nüüd on ju väga hea kui see on korras.
Lihtsalt mind paneb pead vangutama sellised asjad, kui tuleb maksta PALJU millegi eest, mida ei saa käega katsuda, näha, tekib selline tunne nagu ostaksid õhku. Toon näite veel ühest taolisest asjast. Meil on tulevikus vaja juurde osta 14 amprit. Üks amper maksab 156€ ehk kokku 2156€

Minu jaoks see on jällegi nagu  MITTE MILLEGI eest raha välja käimine. Kuigi tegelt see ei ole nii, kuna vaevalt me koopainimestena vaid  küünlavalgel elada tahaks. Elektrist oleme me nii või naa sõltuv.

Väikseid ettevalmistusi oleme teinud materjali kohaletoomiseks. Krundi sissesõidu tee või noh, see pole teegi, vaid plats, tuli ettevalmistada, et kui mitmetonnised masinad hakkavad materjali tooma, siis sisse ei vajuks.

Vahepeal peab puhkama ka

Valmis :)

Selle platsi ehituseks(geodekstiil, liiv, vibratööd, geodekstiil, killustik), mis olgem ausad pole üldse suur ala, kulus kenasti ressurssi. Kuigi peaks vist õnnelik olema, et eraldi pikemat teed ehitama pole vaja hakata tegema, sest ma ei taha teadagi, mis see maksma siis läheks.
Päris masendav eks, pole ehitamagi hakanud, kui juba vingun kui palju kulub raha😬.